Kust ma ise abi leian

Kaitlin Klimmer - parim beebide ja väikelaste unelausuja. Olen ostnud mõned tema uneteemalised koolitused/workshopid ja olen väga rahul. Isegi kui tundub, et tead seda kõike, millest ta räägib, siis tal on uskumatu anne anda juurde enesekindlust ja rahu.



Jälgin ka Uneliiva Liviat, kes on beebide ja väikelaste unenõustaja. 


Dr Siggie - vanemluse ekspert facebookis

Jess | Nurtured First Parenting instagram

Reproduktiivpsühholoogia instagram

Jess, lapsed! instagram


Kommentaarid

Postita kommentaar

jälgi mind instagramis

jälgi minu loomingut instagramis

Populaarsed postitused sellest blogist

Räägime hirmsast Hirmust

Kujutis
Mu laps sai kolmeaastaseks. Iseenesest on see tõeliselt suurepärane vanus - ta suudab iseseisvalt mõnda aega tegutseda (mõnikord mängib, mõnikord vaatab telekat, mõnikord on vannis, mõnikord värvib jne), ilma et mind oleks oluliselt vaja (silmapiiril pean ikka olema ja samal ajal ei tohi ma ise mingite oluliste asjadega tegeleda, nt raamatut ei tohi ma lugeda, tööd või kooliasju teha mõnikord tohin ja mõnikord ei tohi jne).  Ja siis juhtus muidugi see imeline asi, et ta hakkas lõpuks ometi rääkima. Alates kahe ja poole aastaselt hakkas tema sõnavara natuke suurenema ja ta julges juba ise rohkem sõnu kasutada. Ja paar nädalat enne kui ta sai kolmeaastaseks, hakkas ta nagu üleöö rääkima, kasutas sõnu, mida ma pole varem tema suust kuulnud (emme, need on minu roosad sügissaapad, palun anna mulle šampooni, mul on väga raske jne). Ei ole see kõne nüüd nii ideaalne, mõnikord saan ainult mina tema lausetest aru, aga räägib küll nagu täiskasvanud inimene, korralikud laused ja käändelõppude...
Read more »

Koos on kergem

Kujutis
Millest ma mõtlen kui ma mõtlen, et lapse töö on mäng? Ma vaatan korteris ringi, ma vaatan kui palju võimalusi on lapsel iseseisvaks mänguks. Kui palju on tal mänguasju, kui palju on tal erinevaid kunstiasju, kui palju loovaid võimalusi on tal mängimiseks, kui palju on tal õues vabaks mänguks asju. Oh need asjad. Neid on igal pool. Olgugi, et olen teadlikult proovinud olla säästlik, valides lapsesõbralikke asju, ostes teiselt ringilt, saanud sõpradelt ja perekonnalt, valinud pigem puidust ja looduslikest materjalidest asju. Tundes ise kadedust kui palju on mu lapsel asju ja võimalusi, mida minul kunagi ei olnud. Oleks mul olnud see, mis tal on täna. Oh, millised võimalused, millised vahendid. Aga tema ei taha asju, tema tahab olla koos, teha koos, vaadata koos.  Minu lapse absoluutsed lemmikud on koos telekast saadete vaatamine (naljakas, ekraaniaeg lapsele ei ole mulle toimetamise või puhkamise aeg, sest ta tahab koos vaadata. Aga nii saan mina kontrollida saadete sisu). Mida me v...
Read more »

Söömisest

Kujutis
Kirjutan pikemalt lapse toitumisest. Esimesed kuus kuud oli ju lihtne. Laps oli rinnapiimal ja ma ei pidanud muretsema, mida talle süüa anda. Siis hakkas aga paanika vaikselt kohale jõudma. Ma pean talle päriselt süüa tegema hakkama. Ostsin kohe kokku kolm erinevat raamatut beebide ja väikelaste toitudest, kust praeguseks olen ilmselt kasutanud maksimaalselt ühe retsepti. Algus ei olnud selles suhtes eriti keeruline, kuna lapsel polnud hambaid, siis tuli anda kas väga pehmet näputoitu või püreed. Läksidki siis loosi püreed ja teinekord naljaviluks näpude vahele midagi, mis kodus leidus ja mis sinna sobis, kas kurgiviil või pehme viiner, mida laps pigem lutsis oma lõbuks. Püreed läksid loosi. Sellised lihtsamad, kõrvits ja bataat ja porgand ja kartul. Neid andsin siis lusikaga talle lisaks.  Ühel hetkel hakkas last huvitama ise lusikaga söömine ja siis läks lõbusaks. Pakkisin siis lapse sisse ja andsin talle püreepurgi koos lusikaga. Oh seda segadust ja rõõmu. Alguses sujuski kõik h...
Read more »